aleks30's blog
Austus toidu vastu,lauakombeid.Söögiks peab aega olema.Sööjal pikk käsi.
1) Kes toitu mõnitab,näeb viimaks nälga.
2) Seistes süüa,seitse pattu,küliti süüa,kümme pattu,põliti süüa,põhjatu patt.
3) Ega söömal kubjast ole.
4) Söömapüha peab ikka olema.
5) Suutais jaotatakse pooleks,aga silku mitte pooleks.
Küll toit sööjaid leiab
1) Ega värske leib ei hallita.
2) Küll leib lapsi leiab,küll laps leiba näeb.
3) küll leib saab sõõja,sai sõkuja.
4) Küll kari karjast saab,sai saab sõkujaid.
Sõõgist sõltub tööjõud:söönu jaksab teha,nälgnu mitte;kes tubli sööma,see tubli tööle (ja vastupidi.)
1) Kui kõht täis,sii on hea tööd teha.
2) Küllap leib tööd teeb.
3) Töö kardab leiba söönd mehi.
4) Lase mees sööb,siis mees teeb.
5) Kes hästi sööb,selle peale on lootus.
6) Kuidas söök,nõnda löök.
7) Söönd hobune jookeb ikka enam.
8) Kui kõrti,nii sõitu.
9) Kes härg sõõb,see härg veab.
10) Kes ei suuda süüa,see ei suuda ka tööd teha.
11) Tühjad püksid ei seisa püsti.[ Tühja kõhuga ei suuda tööd teha]
12) Keskpaik tühi,töö raske.
13) Ei nälginud lammas villa kasvata.
Nälg;tühi; ( ja täis) kõht
Nälg tuleb ootamatult.Pikk ja peenike ja lühike jäme nälg
1) Ega nälg väravat otsi,astub uksest ja aknast sisse.
2) Parem pikk ja peenike nälg,kui lühike jäme nälg.
3) Pane sõõjale ette ja vedajale perra.
4) Parem pisike pingutus,kui suur nälg.
Kõht ei lase ed narrida.Nälg on kibe ja ebameeliv,mõjub meeleolule ja välimusele
1) Ega sõõmine tõrkuda lase.
2) Narri kõhtu üks kord,kõht narrib sind üheksa…
Tüli,sõim,kaklus
Konflite ikka juhtub.Vihastavad,tülitsevadnõrgadki,headki,kannatlikudki
1) Viha,vaen ja riid kestab nii kaua rahva seas,kui hobune kabjad kannab,kass küüned ja sikk sarved.
2) Kivi puutub kiviga kokku,mis siis veel inmesed.
3) Munad veerevad pesas teineteise vastu,miks siis mitte elus inimesed.
4) Konn krooksub ka,kui pääle astutakse.
5) Olgu kivi palavam,kui palavam.kui peale sülitatakse,siis jahtub.
6) Väiksest sädemest saab suur tuli.[ Ka kannatlik vihastab lõpuks]
Tüli ei tule põhjuseta.Sõnast tüli,tülist kaklus
1) Tüli ei tule tühjast asjast ega sõim heast meelest.
2) Suutäiega kõht täidetakse,sõnadega süda täidetakse.
3) Sädemest tuli,sönadest tüli.
4) Sädemest saab suur tuli,sõnades saab suur tüli.
5) Pisust tuli,sõnast tüli.
6) Kibemest saab kirg,sõnast saab tüli.
7) Sõimajale jäävad sõnad,rahurikkuja rahutu süda.
8) Mis taplus see on,kui riide rebimist ja karvakisumist ei ole.
Sõim,sõdadega tülitsemie ( mitmesugust)
1) Sõnas mõnda sõimatake,laulus mõna laimatakse.
2) Sõimaja on tapja poolvend.
3) Miis kes nime kannab,lits,kes nime annab.
4) Sõimajale jääva sõnad,rahurikkujale rahutu süda.
5) Ära pööra teise sõnu,pööra ennem isaisa püksid pahempidi.
Sõnadega/rusikaga
Sõnahoobid valusamad kui käehoobid
1) Sõnahoobid on vahest valusamad,kui käehoobid.
2) Peksmise hoobid lähevad keha külge,aga sõnade peks läheb läbi keha
3) Terav kirves lööb valusa haava.[ Inimeset,kel on ''valuad' sõnad]
Ähvardamine.Ähvardamise ja lõõmise vahekordi
1) Haukuja koer ei hammusta.
2) EI see koer hammust,kes iga ajal hauhub.
3) Koer,kes kuri haukuma,ei ole kuri hammustama.
4) Koer hauub,kuni hammustab.
5) see koer ei kisu,kes alati haugub.
Parem sõnaga kui…
Pahal parem õnn
1) Paha siga parem õnn.
2) Paha koer,parem õnn.
3) Koeral on koera õnn.
4) Koera karusem õnn,kui ise.
5) karune mees,sile onn.
6) Võhlul kasus vili,kurjal kari.
2) Õigusel on mõnikord ka vahast nina.
3) Kohtu nina on naga seatuna,mis annab igapida keerata.
4) Õigus õiendab iseennast.
5) Õigus all,ülekohus kummuli pääl.
Kohus ootab altkäemaksu;kel kukkur,sel kohus;vaene ei saa kohtus õigust;vaesel lootustu rikkaga riielda protsessida
1) Advokaadi tint ei kirjuta enne,kui pead hõbevalget sisse viskama.
2) Raha plmestab seaduse silma.
3) Kel jõud sel õigus.
4) Kel võimi,sel õigus.
5) Rikkaga on raske kohut käia:ta ostab raha eest õigust.
6) Saksaga kohut käia või seaga võitu joosta on üks kurat puhas.
7) Ära mine saksaga kohtusse:ei pääse enam koju tagasi.
8) Kes ülepuule raiub,sellele langevad laastud silmi.
LINN,LINLANE,LINNASKÄIK
1) Linn on iga päev uus.
2) Tallinnas on kõik härrad,kassisava kerjus üksi isand.
3) Mine vihata sauna ehk rahata linna.
4) Ei või linna minna rahata,ega sauna vihata.
5) Mis on saun vihata,niisama,kui voodi naiseta.
6) Sülega,vii,pihuga too.[ Linnaskäigu kohta]
KAUP,HIND.OST,JA MÜÜK.VAHETAMINE
Kaup ja hind:hinna kujunemine;hinna seos kauba headusega;kauba mineku sõltuvus hinnast ja kvaliteedist;müüjale odav,ostjjale kallis
1) Ilm teeb hinna.[ Loomada ostmiseks minnakse laadale]
2) Kuidas kaup,nõnda maks.
3) Kuida asi nõnda kaup.
4) Täis mõõt,täis raha.
5) Mis kallis,see kaunis;mis odav,see mäda.
6) Mis kallis,see peab;mis odav,see laguneb.
7) Halb kaup haiseb.
8) Kerge kaup-kerge raha.
9) Odav osta,kallis kanda.
10) Tüki eest ikke ennem saab,kui tühja eest.
11) Mis kallis,kaub pea.
12) Kunas ostjal odav.
Tingimustest ja maksmisest.Pealeandmine ja pealekuba saamine
1) Kes kaupmeehele küsitud hinda lubab.
2) Tingi tugavasta,maksa ausaste.
3) Osta mis sa ostad,aga…
Tühjast pole midagi saada.Mis sel teisele anda,kell pole endalgi.Mis antust saab
1) Kust kõik on ära võetud,seal on tühi koht järele jäänud.
2) Surm ei võta ka sealt,kus midagi ei ole.
3) Mis tühi tühjast toast võtab.
4) Kes tühjast kaevust enam vett võtab.
5) tühjast taskust pole midagi võtta.
6) Tühi piip eipõleta.
7) Tühi piip ei suitse.
8) Egas yühja piibuga ei saa tõmmata.
9) Vanasõna ei valeta,tühi piip ei põleta.
10) Võta vähilt villu.
11) Võta peopesast karvu või vähi seljast villu.
12) Ega vähk villa ei kanna,ega sõna seia lähe.
13) Kust võtab vähi villu või konn karvu.
14) Annaks võõral kooki ,omal pole leibagi.
15) Mis vaene teisele annab,kui omalgi pole.
16) Mes antust anda,saab ehk murtust murda.
Millest rikkad,sellest helded.Pigem saa küllast,kui (rikkalt) kui tühjast (vaeselt)
1) Kellest rikas,sellest helde.
2) Rikas rahvas,rohke and.
3) Rikas rohkesti saab,rohkesti annab.
4) Enna saa külla küljest,kui nälja otsast.
5) Parem külla küljest küünistada,kui nälja küljest näpistada.
Rikas on kitsi.Pigem saab vaeselt,kui rikkalt
1) Mida vaesem,seda heldem.
2) Vaene annab vaesusest,rikas ei anna rikkuset.
3) Ennem saab sandit kopika,kui rikkalt rubla.
Küsimine,lubamine,pakkumine
Küsimine on lubatud.küsi,see saa/eisaa.Küsimata ei saa
1) Küsija saab kõige ilusama.
2) Kes palub,see saab;kes koputab,selle tehakse lahti.
3) Kes küsi sellele antakse.
4) Igasse kotti ei raputata,igaie palujale ei anta.
5) Ega küsija lapsele ei anta.
Lubamise ja andmise vahekordi:anna mis lubad;parem (veidi) anda,kui (palju) lubada;suur lubaja on väike andja;lubamine vabastab pealekäimisest
1) Anna,mis…
4) Mis sinu.see on minu;aga mis minu,see ei ole mitte sinu.
5) Mis sul tuu mul,mia mul,tuu putu-ui sulle midägi.
Kitsillt on raske midagi saada (ei tasu küsida jms.)
1) Mis võtja võtab,kui andja ei anna.
2) Enne saad kivi küljest kildu kadsi käes asja.
3) Kuri ei anna kuue hõlma,paha ei palka jäärta.
4) Silma pista palju,ninna pista vähe.[ Kitst perenaise kohta,kes vaesele vähe annab.]
5) Silm näge,suu ei maitsa.[ Pilge vähe söögi kohta.]
Antu jagamine teistega.Saamine tühjast ja küllast,vaeselt ja rikkalt
Anna antustki.Hea anna vähestki,paha ei anna paljustki.Kes ei anna vähesest,ei anna paljustki
1) Kui saab sant,siis saab sandi poiss ka.[Kui keegi teiselt midagi küsib ja saadust oma tuttavale ka annab.]
2) Anna antust,murra murtust.
3) Anna antust,murra murtust,siis saa jummal sulle ka andma.
4) Hea mees võtab herne pooleks,aga paha ei võta härgagi.
5) Hea mees annab väheski,paha ei anna paljustki.
6) Kes ei anna antust,ega murra murtust,see ei anna aidavvest.
Tühast pole midagi saada.Mis sel teisele anda,kui pole endagi. Mis antust anda saab
1) kust kõik on ära võetud,seal tühi koht on järele jäänud.
2) Tühjäst ei saa midagi.
3) Mis võtad,kui mmodagi võtta ei ole.
4) Mis taud võtab tühjast toast.
5) Mis tuul kivist saab või sant saunanurast.
6) Surm ei võta ka seat,kus midagi ei ole.
7) Mis tühi tühjast toast võtab.
8) Kes tühjas kaevust enam vett võtab.
9) Tühjast taskust pole midagi võtta.
10) Mis sa tühjast kotist veel raputad.
11) tühi piip ei…
Parem anda,kui võtta.Mõistlik heldus parim.Aifab vähestki annist.Pigem andmata,kui anda.Pigem võtta,kui anda
1) Juma anku ikka anda,aga mitte otsi.
2) Õndasam on anda kui võtta.
3) Anda parem,kui võtta.
4) Parem sada korda anda,kui üks ainus kord ise võtta.
5) Parem omale pidada,kui teisele anda.
6) Parem võtta kui anda.
Ära ole liiga helde.Kes kõik teistele jagab,jääb ise hätta (kitsil ei tule puudust)
1) Anna asi teise kätte,vahi ise läbi viie sõrme
2) Laena roog külasse,ise pane hambad varna.
3) Ega viimast lammast tohi laudast ära anda.
4) Jagale jäävad näpud.
5) Sõrmed jäävad jagajale.
6) Jagajal on neli sõrmevahet.
7) Kes tuulde külvab,see ilma jääb.
8) Tee ligamisele nõnda head,et ise häda sisse jääd.
9) Aita teist,hädanda ennast.
10) Küta ilma,kärbi liimi;avita muid,ole esi hädän.
11) Kes teist söödab,oma persse kinni hakkab.
12) Kes ilmale hää on,see on iseenesle halb.
Saaja ei väsi tahtmast,ennem väsib andja andmat;mõõtu peab pidama andja
1) Võtja käsi peab pikem olema.
2) Andja käsi lühenes,vastuvõtja käsi pikenes.
3) Väsib andja,ei väsi vastuvõtja.
4) Aita sant sauna,aita lavale ka,anna viht kätte ja vihtle ka
5) Lase sant ahjule,säält tahab ta prsile ka saada.
6) Lase kurat kirikusse,siis läheb ta viimaks ka kantlisse.
7) Anna koerale leiba,võtab veel käegi tagantjärele.
8) Anna kuradile õlut,tema sööb raba.
9) Miida rokem annad,seda rohkem nõutakse.
Mitmesugust heldest,kitsist ja ahnest:helde annab;kitsi ei anna;anne tahab teistelt üha saada
1) hea annab ise,paha ei anna paludeski
2) Heldus annab,sitkus keelab.
3) Helde annab,ahne võtab.
…
Põhllne ja täiendav '' mahuti'' ja '' mahutatav''
'' Kott ( s.t.baas,põhivahendid,miinimum) olgu omast käest.Kui on ( oleks,saab) põhilist,saab (saaks) ka täiendavat
1) Vaene sant on see,kes ilma kotita kerjab.
2) Mis sant sa oled,kui sul kotti pole.
3) Kerjatsel peab ikka kott olema.
4) Kott olgu ikka enesest,saagu põrss kust saa.
5) Hea kerjata,kui kott on käe.
6) Saad leiba,saad ka soola.
7) Kui vorsti saab,saab ka tikku.
8) Kust saab luuda,sealt saab võru ka.
Kelle ( poolt) põhilne,selle (poolt) ka täiendav
1) Kelle tubak,selle tuli.
2) Kelle tubakas,selle tuli;kelle viin,selle sakuska.
3) Kelle poold leem,selle poold lusik.
4) Kes supi keedab,see paeb ka soola eest muretsema.
5) Kelle puder,selle rasv.
6) Kelle saun,selle viht.
7) Kene paat,sen keul.
Kel üht,sel reist ('' mahutavat'')--''mahutit'',peamist-- täiendavat,vm.).Kus pole. . .,seal pole...
1) Kellel ühest,sellel teisest.
2) Kellel on mõista,sellel on ka kanda.
3) Kelllel püksid,sellel piel.
4) Kel vatt,sel vammus.
5) Kus teri,seal ivi.
6) Kus leiba,sääl leivakõrvast.
7) Kel kopik,sel kott.
8) Kel on vilja,sel on ka salve.
9) Kust saab luuda,säält saab ka võru.
Kui kadunud peamine,siis mingu ka vähemtähtis.Kui on läinud täiendav,läheb põhilnegi.Ära hävita põhilst väärtuslikku koos tõindava väärtustega
1) Ega lõpul pära pole.[ Kui miski lõppemas,ei maks enem päragi järele jätta]
1) Kui on läinud hobune,mingu ka valjad.
3) Kui on läind rumm,mingu ka kodarad.
4) Kui on trumm,siis mingu pulgad ka.
5) Kui pill on läind,mis sa veel torudest nutad.
Kui juba leib läks,siis las minna ka kannikas.
…
konjak viinamarjast saadud destileeritud alkohoolne jook ( alkoholi 38--57 mahu-%).Algseselt valmstai k-t ainult Ptantsusmaa Congaci linna ümbruses ( Charente'i ja Sharente-Maritme'i dep-s),praegu toodetakse seda mujalgi ( ka brandi armanjaki,vanjaki jm nime all),sh NSV Liidu viinamarjakasvatuspiirkondades.K-t tehakse pms.vallge viinamarja mahlast,vähem kvaliteetseid sorte (grappa jm.) ka viinamarja pressimise jäägist.Kääritatud tooraine destilleerimisel saadud k-i piiitust (sisaldab ( 65-- 80 mahu- % alkoholi) laagerdatakse tammepuust vaatides;seejuures toinub msg.muutust,ms.tekivad aroomiained ( neist on olulisemaid on etüülnonaat),lisandub park-ning värvaineid.Laagerdunud k-i piiritus lahjendakse,lastakse seista ja vilitakse pudeliesse.Laagerdamise kestust tähistakse hrl tärnidega või tähtlüheditega.K-i laadseid jooke valmistakse ka õuttest ( kalvados) ja ploomidest (slivovits).
konjak viinamarjast saadud destileeritud alkohoolne jook ( alkoholi 38--57 mahu-%).Algseselt valmstai k-t ainult Ptantsusmaa Congaci linna ümbruses ( Charente'i ja Sharente-Maritme'i dep-s),praegu toodetakse seda mujalgi ( ka brandi armanjaki,vanjaki jm nime all),sh NSV Liidu viinamarjakasvatuspiirkondades.K-t tehakse pms.vallge viinamarja mahlast,vähem kvaliteetseid sorte (grappa jm.) ka viinamarja pressimise jäägist.Kääritatud tooraine destilleerimisel saadud k-i piiitust (sisaldab ( 65-- 80 mahu- % alkoholi) laagerdatakse tammepuust vaatides;seejuures toinub msg.muutust,ms.tekivad aroomiained ( neist on olulisemaid on etüülnonaat),lisandub park-ning värvaineid.Laagerdunud k-i piiritus lahjendakse,lastakse seista ja vilitakse pudeliesse.Laagerdamise kestust tähistakse hrl tärnidega või tähtlüheditega.K-i laadseid jooke valmistakse ka õuttest ( kalvados) ja ploomidest (slivovits).