Sel nädalal möödus nelikümmend aastat ajast,
mil kahe California ülikooli teadlasel õnnestus kahe arvuti vahel
esimest korda andmeid vahetada. Tegemist oli ARPANET-i algusega,
millest tänaseks on saanud kõikehõlmav internet.
Internet
loodi osaliselt eesmärgiga tekitada sidevõrgustik, mis toimiks isegi
juhul, kui mõni selle osa tuumapommiga pihta saaks. Kui kõige otsem
sidekanal ei olnud saadaval, oleks side liikunud ruuterite kaudu
alternatiivseid teid pidi.
ARPANET
loodi USA kaitseministeeriumi osakonna DARPA poolt. Esimene ühendus
leidis aset Los Angeleses asuva California ülikooli ja Stanfordi
uurimisinstituudi vahel. 1969. aasta lõpuks olid võrguga ühendatud ka
Santa Barbaras asuv California ülikool ja Utah ülikool.
1972.
aastal leiutas BBN-i arvutiinsener Ray Tomlinson ARPANET-i jaoks
e-posti. Tema oli inimene, kes valis välja kasutajanime ja aadressi
ühendamiseks @ sümboli. Samal aastal nägi ilmavalgust ka telnet'i protokoll, mille abil pääses ligi eemalasuvasse arvutisse.
Ftp-protokoll,
mille abil saab erinevate internetikeskkondade vahel andmeid üle kanda,
mõeldi välja 1973. aastal. Samal aastal loodi ka esimene rahvusvaheline
internetiühendus USA ja London University College'i vahel.
Seitsmekümnendatel
mõtlesid Bob Kahn ja Vint Cerf välja TCP/IP arhitektuur. USA
kaitseministeerium võttis selle kasutusele 1980. aastal ja see asendas
varasema Network Control Protocol'i. 1983. aastaks oli TCP/IP jõudnud laiatarbekasutusse.
Koos e-posti, FTP ja telneti
käskude standardiseerimisega muutus võrkude kasutamine üha lihtsamaks
ka tavainimeste jaoks, mis tõi võrgu juurde rohkem inimesi, eriti
ülikoolidest. Järk-järgult avastas üha suurem hulk inimesi intreneti
võimalusi.
Algselt, kui
lehekülgede arv oli väike, oli kerge hoida silma peal kogu internetis
avaldatud materjalil. Ent üha rohkemate ülikoolide, raamatukogude ja
organisatsioonide lisandumisega, muutus internetis arve pidamine üha
raskemaks. Tekkis vajadus selle teadmistevaramu indekseerimise järele.
1989.
aastal leidis aset tähelepanuväärne sündmus, kui Tim Berners-Lee koos
oma kolleegidega Euroopa osakestefüüsika laboratooriumist (CERN)
pakkusid välja uue infovahetuse protokolli. Sellest sai 1991. aastaks
World Wide Web (WWW) ja see põhines hüpertekstil.
1993.
aastal sai Marc Andreessen ja tema meeskond USA National Center of
Supercomputing Applications'is (NCSA) hakkama graafilise
kasutajaliidesega brauseriga Mosaic. Mosaic'i arendamisest pärit
kogemuste najal lõi Andreessen hiljem ühe edukaima sirviku Netscape'i.
Netscape'i sai oma edu nautida seni, kuni Microsoft tõi turule Internet
Exploreri.
Kuna internti
arendamist rahastas algselt USA valitus, siis oli sellele ligipääs
suuresti piiratud teadus-, haridus- ja valitsusasutustega.
USA
esimeseks võrguteenust pakkuvaks ettevõtteks sai Delphi nime kandev
ettevõte, mis avas oma e-posti teenuse 1992. aasta juulikuus ja
täisinternetiteenuse sama aasta novembris. 1995. aasta mais kaotati
interneti ärikasutuse viimased piirangud kui National Science
Foundation lõpetas interneti alustugede rahalise toetamise ja kogu
liiklus suundus eravõrkudesse. Internetti ilmusid AOL, Prodigy ja
CompuServe.
Äriinterneti üheks
märgilise tähtusega sündmuseks oli integreeritud IE brauseriga
Microsoft Windows 98 operatsioonisüsteemi turulejõudmine 1998. aasta
juunikuus.
1998. aastal andis
Sun'i üks kaasasutajaid Andy Bechtolsheim veel olematule ettevõttele
Google Inc'ile stardikapitaliks 100 000 dollarit. 2000. aasta juuniks
oli Google'ist saanud maailma suurim otsimootor.
Alates
sellest ajast on internet plahvatuslikult kasvanud ja uudsed
lahendused, mis makstakse kinni reklaamirahadega, on kasutajateni
toonud üha rohkem tasuta infot ja võrguteenuseid. Viimaste aastate
suurimaks arenguks on sotsiaalvõrgustike plahvatuslik kasv.
:)